Barcelona triatlon oli minu jaoks selle hooaja viimane võistlus, tegemist on ühe Euroopa suurima triatloniga, olümpia-, sprindi- ja supersprindidistantsidel osales kokku üle 6000 sportlase. Barcelonasse jõudsime juba reedel seega jäi piisavalt aega kohanemiseks ja radadega tutvumiseks.
Laupäeva õhtul käisin ise ka vees, lained olid võrreldes hommikuga veelgi tõusnud, kui esimese kolme laine alt suutsid näppe liiva surudes läbi ujuda, siis sealt maalt edasi tuli juba hirm naha vahele, otsustasin välja ronida, ning loota, et hommik on õhtust targem. Nagu hiljem selgus vestlusest ühe kohalikuga, pidi tegu olema tavapäratult suurte lainetega, kuid ta rahustas mind, et ööga muutub ka meri rahulikumaks. Nagu hiljem selgus ei olnud tal õigus ning korraldajad tõstsid ujumisraja pisut teise kohta, kuna kõik toimus hommikul rutates, siis ujumis distants jäi plaanitust lühemaks (täpset pikkust ei tea).
Võistluseelne öö möödus suhteliselt rahutult, sel ööl sain kokku magada kokku 4h. Hommikul 5.30 äratus, üks banaan, üks juustuga sai ja tass teed ning rattaga vahetusala poole teele. Vahetusala oli võimas vaatepilt, suurel staadionil 3500 võistleja varustus.
Ujumise soojendus möödus veel hämaruses, kuid mõni minut enne starti hakkas valgeks minema. Korraldajad olid moodustanud 40 liikmelise eliidi grupi kellel anti start 8.10 ja kaks minuti hiljem lasti meie lainest ülejäänud 459 sportlast vette. Start möödus suhteliselt valutult, 70-80 meetri pärast olin juba vabas vees ja sain ujuda oma ujumist. Soolane vesi ja lained muutsid ujumise raskeks, kuid hea kogemus oli. Veest välja 11ndana, kiire vahetusala ja veel mõned võetud skalbid.
Rattarajal esimese ringi sõitsin eraldistarti, kuni lõpuks sain ühe sõidetava pundi kätte. Kuid paraku selgus suhteliselt kiirelt, et selles 5 mehelises seltskonnas tahtis tööd teha veel üks mees peale minu, veel üks ring möödus niimoodi ja juba tuligi tagant 10meheline punt kellest olin varasemalt möödunud, siis kui nad veel väiksemate seltskondadena üritasid. Tee pealt haakisid veel mõned end meie sappa ja nii me 20-kesi vahetusalla jõudsimegi.
Vahetusala taaskord success ning sain selle seltskonna ees üksi jooksma 10-15 sek eduga. Esimesed 4km jooksid täitsa enam-vähem oma jooksu, kuid mida km edasi seda enam hakkas suvine jalavigastus tunda andma, tempo langes ja nii siis jooksurajal said 5 meest mulle selga näidata. Lõpusirgel sai veel kangete ja krampis jalgadega sprindikiirust üles näidatud, ning sekundine paremus mulle, sellega ka lõpuajaks apteekritäpsusega sekundi pealt 2h ja 28.koht.
Kripeldama jääb see sekund, kuid kogemus on hindamatu.
Tänud kõigile toetajatele ja pöidla hoidjatele.
