Saturday, June 30, 2012

Üliõpilaste MM triatlonis

Laupäeva 30. juuni hommikul alustasti 11ndate üliõpilaste maailmameistrivõistlustega tritlonis. Naised startisid kell 8.00 ja mehed 10.30. Ujumine toimus jões, kus tuli läbida kaks ringi, vahepeal väljajooks ja platoonilt uuesti vette. Rattarada koosnes 4st 10km ringist, mis olid praktiliselt siledal, ilma suuremate tõusudeta, ning jooks toimus jõekaldal, edasi-tagasi.

Tund enne meeste starti mõõdeti veetemperatuuriks 30.8 kraadi ning õhutemperatuur näitas varjus 36,7 kraadi. Asfaldi küttis nii kuumaks, et paljajalu seal kõnida ei saanud.

Võistluseelne öö kulges suhteliselt rahulikult, sain pisut enam kui 7h und, ning hommikul oli enesetunne küllaltgi hea ja vaikselt hakkas võistlusärevus ligi hiilimaÄrkasin 5.30, tegin kerge sörgi ja mõningased venitused, seejärel kerge hommikusöök, mis koosnes krõbinatest piimaga ning moosisaiast joogiks värske roheline tee. Seejärel, asjad kokku ja naiste starti vaatama, et paremini mõista, kuidas võistluskorraldus on, kuidas vahetusalad toimivad jne.

Kui hommikul jooksma minnes oli veel ilm täiesti talutav, siis juba naiste stardi ajaks hakkas päike kõrvetavamaks muutuma, eriti nende jooksu ajal, samas õnneks hakaks ka tuul tõusma, mis vähegi liigutas õhku ning muutis selle "pannil küpsemise" vähegi talutavamaks.

Igal võimalusel püüdsid ennast jahutada, ning jahedas ja varjus hoida. Ning peagi oligi aeg ennast platoonile ülesrivistuda, oodata kohtunike käsklust "kohtadele" ning vette hüpata, ees ootas 1,5km ujumist.

Selles kuumas vannis võistlemisega mina lõpuks ei suutnudgi kohaneda, esimesed 350m-400m suutsin ennast ilusti positsioneerida grupi saba peale, kuid pööre ümber poi ja paar segadust pundis ning ühel hetkel oligi väike vahe sees, mis hakkas ainult kärisema. Selgelt palav oli ja vesi ka ei jahutanud. Lõpuks kui jões välja said ootas eest suheliselt pikk jooks vahetusalla, kuum vesi oli ka mineraale minust välja viinud ning juba peale jooksu hakkasid krambid tunda andma.


Kiire vahetusala ja rattale, ees ootas 40km eraldistarti, üksinda pingutamist selles kuumuses. Esimesed kaks ja pool ringi suutsid korralikult tööd teha, püüdsin selle jooksul nii mõnegi võistleja kinni, kellest paraku üksgi ei jõudnud kaasa tulla. Siiski viimasel ringil sain endale lõpuks ühe kaaslase, kellega koos tööd teha, selleks oli üks kohalik taipei triatleet, kellega koos ka vahetusalla jõudsime ja jooksu alustasime. Ratta rajal kulus ära 2,5liitrit vedeliku, millest üks spordijook ja ülejäänu kulus lihtsalt enda jahutamisele.


Jooksurada kulges jõekaldal, edasi-tagasi 1,25km sirgetena, mõlemas otsas oli teeninduspunkt, kus jagati vett ja svamme, millega sai end jahutada. Terve jooksurada oli päikese käes, varjulisi kohti oli umbes 3 pisikest puud, mis sekundiks su päikese käest päästsid. Võistlejaid saab üles lugeda ühe käe sõrmedel, kes nägid välja nagu nad tõesti jookseksid, tegemist oli puhta kannatamisega (10km jooksuaeg minul 42min). Esimesed 5km ei olnudgi kõige hullemad, kuid alates 3ndast ringist muutus olukord ikka täiesti talumatuks, viimase 2,5km ringi läbimiseks kulus 13min. Tegemist oli tõelise võitlusega iseendaga, et mitte alla anda ning boksi ära pöörata, seda tegid nii mõnedgi, ameeriklane kes võistlust peale ujumist juhtis katkestas kuumuse tõttu, ning temaga koos veel 6 meest.

Selgelt olid kõik jõuvarud ammendatud, ning kuumus oli oma tööd teinud, kokkuvõttes 37 koht ning aeg 2:20.

Friday, June 29, 2012

Yilan 29.06


Kes veel ei tea, kuidas Eesti hiina keeles kirjutada, siis siin on näide :)

Homme on viimakse see päev, miks me kõik siia kogunesime. Võistluskeskus on valmis, rajad märgitud ja trennidgi võistlusradadel tehtud. Homne start on naistel kell 8.00 ja meestel 10.30 kohaliku aja järgi (Eestiga 5h ajavahet). Viimaste päevade järgi otsustades on selleks ajahetkeks 33-34 kraadi õhutemperatuur ning vesi 28 kraadi. Kui peaks juhtuma, et satub ka päikese paisteline päev siis tõusevad need kraadid veelgi.

Tänast päeva alustasime ujumistrenniga kohalikus ujulas, kui eile tegin brittidega trenni kaasa, siis täna toimetasime koos horvaatide ja jaapanlastega.


Täna viidi läbi võistluseelne koosolek, kus selgitati, peamise reeglid üle, räägiti üldisest võistluskorraldusest, räägiti rajad läbi, selgitati, kuidas on rattarajal kurvid reguleeritud ning selgitati pisut dopingu protseduure. Samuti jäeti aega küsimuste-vastuste vooruks. Huvitva fakt, mis tuli välja koosolekult, nimelt antud võistlusel on esindatud sportlased 5 erinevalt mandrilt kokku 24 riigist, seega väga rahvusvaheline võistlus.

Täna toimus samuti võistluste avamine. Tiitlivõistlusele kohaselt, toimus lipu tseremoonia.

 Pilt lipuga lavale jalutamisest, kõrval Ungari koondise esindaja (Eesti ja Ungari on ainsad, "vaesed ida-euroopa riigid" kes suutsid saata vaid ühe inimese siia)

Avatseremooniale minnes hakkas ka sadama, ning kui Eestis on nii, et algul hakkab vaikselt tibutama, ning alles mõne aja pärast jõuab õige sadu kohale, ning tunde eelnevalt jõuavad kohale ähvardavad pilved, siis siin saad sa ühe-kahe piisaga pihta ning sekund hiljem tuleb nagu pussnuge taevast alla, mis ühelt poolt jahutab siinses kliimas mõnusalt, samas muudab siinsed teed ja tänavad kohutavalt libedaks, seega kui homse võistluse ajal peaks sadama, siis muutub suurtes puntides rattasõit eriti põnevaks. Eriti võttes arvesse viimastel päevade tõusnud tuult.

Minu homne võistlus varustus :)


Enamus kutte, kes siin võistleb on head ujujad, mõned üksikud ka head jooksjad, kuid tugevaid rattureid on siin vähe. Seega, kui teised kiruvad, et tegemist on tugeva tuulega, siis mina hõõrun ainult käsi selle peale, lootuses, et ujumises tekkinud pundid ei ole väga suured ja sel viisil saan neid rattas püüda. Seega pöidlad pihku, need kuluvad mulle kindlasti marjaks ära! Tuldud on kaugele, ning annan endast homme kõik mis mul on, ning eks see juba lõunaks paista ole, paljuks sellest homme piisab.

Thursday, June 28, 2012

Yilan 28.06

Tänaseks peaks olema saabunud kõik delegatsioonid ja koondised, ees ootab põnev võistlus. Vaikselt oled saanud tutvuda juba paljude sportlastega, kohalike hulgast (Singapur, Taipei) võid leida ka nõrgema tasemega sportlasi, kuid kõik teised, eriti eurooplased kes on siia tulnud on väga head. Eriti ujumises. Ja tänasest avalikustati ametlik veetemperatuur, mis hommikul kell 8 ajal oli 28 kraadi.

Täna hommiku poole käisime ujumas. Võistlusrajale ehk jõele meid ei lubata, kuna seal on ujumine keelatud, väidetavat seetõttu, et enamus kohalike ei oska ujuda. Siis on välja mõeldud lahendus, et kui panna välja märk, mis seda keelab siis nad ei lähe, tunudb pisut naljakas, kuid saan aru, et seda jägitakse hoolikalt, ning keelu rikkujaid ootab kopsakas trahv. Seega võistlusrajal ujuda me keegi ei ole saanud. Bassein oli 50m välibassein, suhteliselt korralik. Meid viidi kohale bussidega, seega ühel hetkel oli bassus enamus koondiseid. Hea vaatepilt oli kus umbes 100 sportlast teevad võistlus eelseid trenne :)

Mina veetsin enamuse päevast koos brittidega, tegin ujudes nende kava kaasa, mõned harjutused olid minu jaoks täiesti uued, asjad mida ma pole kunagi Eestis teinud. Kuna võistlus on väga lähedal oli tegemist pigem kerge kavaga, midagi väga rasket ei tehtud, lühikesed kiirendused, võistluskiiruse lähedale. Britid ja Iirlane kes meie rajal olid, on väga korralikud ujujad, nende sabas püsimine oli tükk tegemist :)

Tagasi tulles kerge uinak ja seejärel korralik lõunasöök. Hiljem mängisime pisut kaarte. Mille jooksul saime teada, kuidas hiinlased endale n-ö lääne nimed saavad, (nt minu giid Victor, ja tüdruk kes meiega kaarte mängis Laura). Nime saamise protsess ei käi nii, et vanemad panevad, samuti ei saa ise endale seda valida, vaid selleks minnakse ennustaja juurde, kes loeb su käe jooni ja märke, ning selle põhjal valitakse sulle välja lääne nimi.

Hilisemal käisin jalutasin läbi meie võistluskeskuse ja endale üllatuseks leidsin, et võistluskeskus on peaaegu püsi ja järgenvalt mõned pildid sellest.



Õhtul sain veel mängida kuulsust ... :) paar kohaliku soovisid minuga koos pilti teha.


Homme juba uus päev, viimane päev enne võistlust, tehakse ametlik radade tutvustus, ametnike koosolek, kus ka mina, kui riigi ainus esindaja pean viibima, peale mida sportlaste koosolek ning hilisemalt ka ametlik avatseremoonia.

Wednesday, June 27, 2012

Yilan 27.06


Kohalike sõnul sattusime siia suurepäraselt ajal, piirkond mida hellitavalt kutsutakse ka vihma pealinnaks, ei ole meie siin viibimise aja jooksul näinud veel ühtegi märkimisväärset vihmasadu. Küll aga oli seda tunda esimestel päevadel jõe ääres jalutades, maapind ikka veel lirtsus eelmiste nädalate jooksul maha sadanust.

Tänasest hakkas n-ö ametlikult võistluskeskus toimima, tähtsad ametnikud olid kohal, ratta parkla pandi hotelli ette püsti, toimus registreerimine ning tuli üliõpilasspordi liidule tõendada oma tudengi staatust. Samuti saime kätte stardimaterjalid.


Laupäeval astub stardipoile seisma 24 riigist 54 mees- ja 43 naissportlast. Neid ridu täiendavad veel 38 ametnikku (treenerid, alaliidu juhid, organisaatorid) kokku on selle võistluse raames 135 võõramaalast siia hotelli sattunud. Lisaks neile veel võistluste korraldajad.

Täna käisin tegin ajaliselt kaks lühikest trenni, kuid õhtuks on korralik väsimus peal, eks oma osa mängib nii kuumus, kui ka veel ajavahega harjumine. Käisin rattal ja tegin 7km jooksu otsa jõe ääres. Joostes oli täna esimest korda tunda, et suudad juba liikuda, mitte ainult kannatada. Aga see tunne oli kiire mööduma :)

Viimased võistluse eelsed päevad jäävad tegevuste ja vaatamisväärsuste poolest pisut tagasihoidlikumateks, seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks Yilan on maakoht, ning see hotell kus me asume on siinse piirkonna üks ilusamaid, kuid tegemist on n-ö reservaadiga, kus ainsaks vaatamisväärsuseks on riisipõllud ja kohalik jõgi. Teiseks kliima tõttu veedad enamuse ajast konditsioneeriga siseruumides, üritad võimalikult palju puhata ja värskus koguda ning mingil moel olla valmis seda kliimat kannatama ka võistlustingimustes. Seetõttu ka sissekanded hakkavad napimaks jääma.

Järgmistel päevadel hakkab olema üha enam ühisüritusi, kuna kõik koondised peaksid olema saabunud või saabuma hommikul. Alates homsest plaanis ühised ujumised, buss on organiseeritud viima meid 8km kaugusele basseini. Reedel on oodata võistluste ametliku avamistseremooniat, lippude ja hümnidega. Uuendan blogis infot jooksvalt, kui midagi põnevamat jagada on.

Tuesday, June 26, 2012

Yilan

Teisipäev, 26.06

Täna oli esimene päev, kus sai selle reisi rahulikult ärgata, ilma muretsemata pakimise, või lennule hilinemise pärast. Sellest hoolimata, kaua rahulikult magada ei saanud, hommikul ärgates oli toas 29 kraadi :)

Kuna mul kohaliku raha ei olnud, siis sai hommikul kella 9-ks kokkulepitud, et meid koos Uruguaylastega viiakse kesklinna kohaliku panka raha vahetama. Panga esine nägi välja rohkem nagu rollerite töökoda, kui pank, kuid sellest hoolimata õnnestus meid raha vahetada.


Meie tänaseks teejuhiks oli üks kohalik õpetaja, erinevalt Eestist on siin õpetajad hästi tasustatud, ning päris paljud võõramaalased tulevad siia just õpetama peamiselt inglise keelt. Teejuhi tuttav oli pangakontori juhataja, seega saime minna otsejoones teisele korrusele n-ö töötajate ruumidesse ja näha kuidas siin pangakontor töötab.


Elu on pigem odav ja keskmine palk pidi olema 40 000 Taipei dollarit (u 1000 eurot) kuus. Võrdluseks kütuse liiter maksab umbes 70-80 euro senti ja kinnisvara - keskmise maja hind umbes 100 000 eurot.

Tagasi jõudes tegin oma siinse esimese jooksutreeningu, mis järgnes koheselt rattale. See kestis kõiges 15min, aga see oli täiesti kohutav. Ilm on kuum ja lämbe, kergelt sörkides läheneb pulss 170 löögini minutis ja seda alla saada on ülimalt keeruline.
Pilt jooksurajast

Laupäevane võistlus saab raske olema, väga väga raske. Õnnes lohutati, et laupäevaks luba erakordselt jahetad ilma, kui keskmiselt on siin 30 kraadi, siis laupäeval peaks langema 7-8 kraadi võrra. Aga temperatuur ei olegi see mis siin olemise nii raskeks teeb, pigem on selleks see niiskus. Täna oli esimene päev, minu Aasias viibimise aja jooksul, kus ma nägin päikest, ja koheselt peale trenni oli seda ka kehal näha, käed sai pisut ära põletatud :).

Lisaks kohalikele on siinset võistlus korraldamas välise delegaadina üks Portugali tüdruk, kes oli korraldusmeeskonnas ka eelmisel üliõpilaste MM-il kaks aastat tagasi, Valencias. Peale võistluste korraldamise, on tema puhul tegemist veel mitmekordse euroopa ja maailmameistriga Taekwon-Do-s. Seega väga värvikas seltskond siin, kui veel arvestada seda triatleetide seltskonda kes siia kogunenud on. Enamuse kuttide jaoks on see üks tähtsamaid ja suurimaid võistlusi nende elus, kuid on ka mitmeid maailmakarika karuselli karastusega mehi. Seega võistluste tase tõotab tulla korralik.

Õhtuseks meelelahutuseks viidi meid kohalikule "night marketile", mis pidi olema Taiwani saare suurim ja kuulsaim. Tegemis on ühe peamistest turistiatraktsioonidest, mis on ka igas turistiteatmikus ära märgitud. Tegemist on sisuliselt tervet keslinna hõlmava väliüritusega, mis avatakse peale pimedaks minekut, enamasti 5-6 ajal õhtul. Ja meie mõistes on tegemist nagu mõne festivali toitlustusalaga, kus hästi palju inimesi, palju erinevaid toite.


 Käisime seal Briti koondisega, rõõmsad sellid, kes olid üllatavalt avatud kõigile uutele kogemustele. Hea meelega proovisid kõike mida kohalikud meile soovitasid. Eks see homme paista ole, kas näiteks supp kitse liha ja erilise hiina ürdiga, mis pidi seksuaalsust soodustama, poistel tunda ka annab. :) Toitudest sai proovida jäätise koonuses küpsetatud pitsat, õlis küpsetatud magusaid kartuleid, külma musta teed koos "mustade pärlitega", püüdsin küll arusaada mis need on, kuid parim selgitus oli vaid nende keemiline valem, mis mulle paraku palju ei öelnud.

Britt söömas "haisvat tofut", tegemist pidi olema Taipei rahvusliku roaga, mis tõepoolest haises jubedalt, maiste polnud ka suurem asi, aga sellest hoolimata oli see britt vaimustuses :) Mina jäin jaapani köögi juurde, värskelt valmistatud shushi, mis maksis vaid 1,5 eurot karp. On siin vapustavalt hea. Kui peaksin veel sinna tagasi sattuma, siis tean millise putka juurde esimesena sammud seada.







Monday, June 25, 2012

Hong Kong ja Taipei

Esmaspäev 25.06
Hommikul kella kuuene äratus, asjad kiiresti hostelis kokku ja lennujaama poole teele. Kohale jõudes  võtsid ratta lennujaama hoiupunktist välja ning jalutasid check-ini suunas, kus eriti sõbralikud asiaadid su peaaegu jalust maha jooksid ja tervitasid "Sir from Estonia to Taipei, right, we have been waiting for you" :). Mõnus hommikune tervitus tegi meele eriti rõõmsaks, kui ennist pisut muretsesid mõne pagasi ülekilo pärast, siis pärast sellist tervitust olid ka need ununenud :)

Pooleteist tunnine Hiina siselend möödus suuremas ja mugavamas lennukis kui eelmine ots Helsingist - Hong Kongi :) Kohale jõudes sain aru, miks alati öeldakse, et hiinalsed oskavad suurepäraselt võistlusi korraldada. Lennujaamas oli mind tervitamas terve delegatioon, lehvitasid lippe ja karjusid vigases inglise keeles mu nime :) Ja kui neile lehvitasid ning mõista andsid, et just mind nad ootasidgi, läksid nad eriti pöördesse :) Kohe anti joogipudel kätte, et jumala eest vedeliku puudust ei tekiks, ja hetk hiljem pakuti juba Big Mac einet, millest viisakalt keeldusin, kuid Coca suutsid nad mulle ikkagi näppu suruda :)

Et sellest kõigest veel vähe ei olnud anti mulle isiklik giid, kes kõige paremini just inglise keelt ei osanud, kuid mis suhtluses puudu jäi korvas ta kuhjaga oma innukusega, alati nõus aitama ja abistama. Ta oli isegi nõus endale ratta laenutama ja minuga ratta trenni kaasa tulema, et ma jumala eest ära ei eksiks :) Selline korraldus siis hiinalste poolt, Eesti võistlustekorraldajad tehke järgi :)


Rattalt tagasi tulles leidsin ukselt kirja. Olin tema käest jutus sees küsinud, kus ma raha saaksin vahetada, selgus, et hotellis seda teha ei saa, siis ta oli vahepealse aja jooksul olnud väga proaktiivne ning organiseerinud järgmiseks päevaks kella 9ks bussi, millega saab linna raha vahetama minna.

Hotell, mille korraldajad meile organiseerisid asub suurepärase koha peal 150m võistluskeskusest ja rattarada kulgeb hotelli eest läbi. Majutusega Hong Kongis ei anna võrreldagi, mina elan üksinda, väikese pere sviidis, toas on wifi ja mis peamine töötav konditsioneer :)  ja vaade pole ka paha ....


Täna jõudsin väikese ratta trenni teha, sõites ka muuhulgas võistlusraja läbi, 10km ring on juba nädal enne võistlus kenasti 50 meetriste vahedega ära märgitud, üldiselt eksimis võimalust ei tohiks olla, kuid ümbrust vaadates, mina seda siiski teha suutsin :) Õnneks ei midagi katastroofilist, pisut ekslemist ja peagi oli õigel teel tagasi.

Lisaks minule on tänaseks kohale jõudnud Uruguay, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Iirimaa koodnis, ülejäänud peaksid saabuma järgmise paari päeva jooksul. Kuna ujula on 7km kaugusel ja suurte koondiste treenerid on oma kodutöö ära teinud selgelt paremini kui mina, siis püüan ennast haakida mõne koondisega hommiku poole ujuma kaasa.

Taipeist võib-olla veel niipalju, et tegemist on Taiwani saare pealinnaga, mis asub saare põhja osas. Elanike arvu poolest (ligi 7 millionit) on võrreldav Hong Kongiga, kui tegemist selgelt vasema piirkonnaga, kui Hong Kongi puhul on peamiselt tegemist ärikeskusega, siis taipeis on palju põllumajandust. Tüüpiline on, et sul on maja mille ümber kasvab umbes 1ha riisitaimi. Niimoodi suhteliselt hõreldalt on see saar asustatud, või vähemalt see osas saarest kus meie elupaik. Kesklinnas on tõenäoliselt asjad teistmoodi. Loodetavasti õnnestub siin viibimise jooksul ka seal ära käia.

Sunday, June 24, 2012

Hong Kong 24.06

Hong Kong

Jaanilaupäeva lõuna ajal, kui teised normaalsed eestlased läksid poodi grilli materjali järele, seadsin mina oma sammud Tallinna lennujaama poole, selleks et, lõpuks Taiwani jõuda. Esimene pikem vahepeatus toimus Hong Kongis. Ligi 7 miljoni elanikuga suurlinnas veedan ma ühe ööpäeva ning seejärel suundun reisi sihtpunkti Taipeisse.

Lennud kohale sujusid ilma suuremate vahejuhtumiteta, kui välja arvata näomaski kandnud hiinlanna kokku kukkumine lennukis, algul tekitas ta inimestes suurema ärevuse, erinevad viirused ikkagi levikul aga hilisemalt asi laabus. Hommikul kohale jõudes oli isegi minu ratas sama lennuki peal ja terve, seega siiani ei ole transpordiga suuri probleeme esinenud.

Hong Kongis elan kesklinna ühes väikeses hostelis, mis kubiseb n-ö seljakoti reisijatest (seda peamiselt vist hinna pärast kõige kallim tuba on 35 euri öö), tegemist on väheste mugavustega lihtsa öömajaga. Samas kõik vajalik on olemas ja mis peamine asukoht kesklinnas, metroo peatus vahetus läheduses ja samuti bussipeatused.

Peale kolme tunnist ööund lennukis kägaras jõudsin oma majutuspaika, kus sain tuttavaks kahe turistiga, üks britt, kes töötas aasta Austraalias ning nüüd tuli Aasiasse ringi reisima ning ühe rootslasega, kes viimased kolm kuud elas Bekingis ja nüüd toimetab nädalakese enne koju minekut Hong Kongis. Mõlemad elavad samas hostelis. Tegemist oli meie kõigi kolme jaoks sisuliselt esimese päevaga linnas ning otsustasime sööma minna ja vaatamisväärsustega tutvuma.


Kiire hommikusöök kohalikus hiinakas söödud (see maitses selgelt paremini kui see välja näed :)) ja asusime linnaga tutvuma. Hong Kong on väga turisti sõbralik linna, ilma kaardita saad suurepäraselt hakkama, kuna tegemist on endise UK kolooniaga, ei ole ka inglise keelt rääkivate kohalike leidmine probleemiks. Tänava viitade abil orienteerudes, võtsime metroo, eesmärgiga ära käia Victoria Peaks, üks peamisi Hong Kongi turismiatraktsioone, 400m kõrgusel merepinnast asetsev keskus, poodide, söögikohtade ja suurepärase vaatega vaateplatvormiga.  


Lisaks heale vaatele, pakub Hong Kong ka suurlinna kohta erakordselt palju rohelust ja parke, üks selline oli muudetud kesklinnas asetsevaks rohealaks, kus paiknes ka tasuta loomaaed. Eripäraks oli et kõik asukad oli aktiivsed, neid oli näha, mitte nad ei istunud oma puuri nurgas ning külastajaid oli vähe, mis tegi ringi jalutamise võrdlemisi mugavaks.

Purskaev Hong Kongi kesklinna pargis

Juba homme hommikul tagasi lennujaama, et lõpuks jõuda kohale Taipeisse, kus tõenäoliselt ootab ees samasugune lämbe ja kuum troopika nagu seda on siin. Esmakordselt lennujaama uksest välja astudes mõte, et kes selle konditsioneeri nüüd välja lülitas? Kõik kes on Tallinna loomaaias troopika majas käinud kujutavad seda ette. Päeva jooksul tuleb umbes 4-5 korda pesemas käia, seda muudmoodi ei suuda lihtsalt elada. Taipei sündmustes püüan võimalikult operatiivselt ülevaadet anda, samas hetkel veel ei oska öelda, kuidas seal on interneti kättesaadavusega.